TRIKSY & HAPPY COLUMN

Eestlane olen ja eestlaseks jään, kui mind Eestis loodi... Läbilõhki see päris Eesti hing- teen seda, mida tahan, millal tahan ja kus tahan!!! ;))

Sunday

Kelgujooksuvõistlus

Täna käis Triksy koos Nikiga kelgujooksuvõistlusel Keilas. Peamiselt olid esindatud seal SLKd, vesikoerad ja kelgukoerad. Värvi olid tulnud lisama ka 2xaustraalia karjakoer, noor staff, 2xshoti terrier, 2xhurt ja üks eh. Tervet üritust saatis SLKdele omapärane vingumine :), mis peale mõningast harjumist varsti enam häiriv ei tundunudki. Jooksud toimusid 3 grupis- suured koerad, kutsikad ja madaljalgsed. Triksy ja Niki kvalifitseeriti kui madaljalgsed. Niki suutis ennem startipauku ennast päistest vabastada ning lasi jalga. Seega, kuna meil omas klassis võrdväärseid vastaseid polnud, pani Triksy kelgujooksuvõistluse kinni! Pildil on Triksy oma auhinnaga!

Wednesday

Käitumine


Vahepeal on nii mõndagi juhtunud. Kuna pererahvas tahtis nädalavahetuseks minna Otepää kanti talvemõnusid nautima, siis oli suurepärane võimalus kuts viia "äiapapa" juurde hoiule Tartusse. Triksy on sinna alati vääääga oodatud! Mis on lausa suurepärane- on olemas koht ja inimesed, kes vabatahtlikult on nõus karjatama seda shaakalit!!! :)))

Pühapäeval, 19.veebruaril, käisime Tartus agility eksamil. Mingil veidral põhjusel T hakkas ennem starti minekut midagi "koledat" kartma ning otsis teine väljapääsu. Teine rada läks vähe paremini- kuni kotini, see on ju nii hirmus ja pime koht, et preilile mitte ei meeldinud sinna sisse minna. Millest küll selline veider käitumine tingitud on? Jooksukajärgne "ebatiinus"? Miskeid erilisi tundemärke küll näha pole...

Seejärel aga tuli fun osa! Nimelt saime Tartus kokku ühe laheda eesti hagijaga- Milliga. Nii mõnus on vaadata hagijaid koos müttamas- nagu eestlased ikka- isepäiselt omaette ja mõlemad nagu ajaksid sama asja. :) Ja loomulikult on alati rõõm kohtuda inimestega, kes omavad hagijat ja on vaimustuses nendest olenditest! Koheselt tekib selline helendav rõngas peakohale- juhhhuuu, minusuguseid hulle leidub veel siin väiksel maamunal!

No ja kui siis pühapäeva õhtul pikalt ringreisilt tagasi koju sai jõutud, siis miskitpärast üks jalg hakkas streikima perenaisel ning niimoodi siis olengi juba tervelt 2 päeva kodus koos Tga veetnud. Huvitav oli see, et minu lonkamise (ka neljakäpukil roomamise) peale reageeris T täiesti hämmastavalt- ülisuur rõõm tuli talle peale ja muudkui tuli ja hüppas ning sirutas end minu najal. Millest selline rõõmustamine? Äratundmisrõõm või lihtsalt puhas eestlaslik parastamine ja irvitamine???!!! Aga anyway , nüüd ma siis tean, mida koer üksi kodusolles teeb ja kus magab. Väike vihje...

Thursday

Koeraomaniku maailm

Täna lõunal tahtis mu töökaaslane apteegist läbi minna. Läkismegi. Seal ühe vitriini peal olid paar purki, mingi väike paber kirjeldusega nende kohta ja kont. Esimene mõte, mis peast läbi käis, oli et miks nad küll apteegis konte reklaamivad... Kirjeldust lugedes selgus, et ets kae, see hoopis luu ja purgid olid täidetud luudehõrenemise vastase rohuga. Küll on ikka raske koeraomanikul tavamaailmast aru saada!

Monday

Mereäärne jalutuskäik

Eile, pühapäeval, käisime toreda koeraseltskonnaga Tabasalus looduses jalutamas. Meie seltskond koosnes 20 käpast- labrador Mäks, eesti hagijas Nike, austraalia karjakoer Niki, saluki Dhakra ja Triksy. Koerad otsustasid ka oma peremehed/naised- Veronika, Triin, Martin, Piret- kaasa võtta ja veeta üks ilus lõuna vabas looduses. Kõige paremini kirjeldavad meie seiklusi pildid. :)

Thursday

Kuhu on kadunud energiapomm??!!!

Juba mõnda aega olen täheldanud, et T on kodus olles kuidagi õnnetu olekuga ning ülimalt rahulik. Alguses suurest hämmingust jooksime isegi arsti juurde! Administraatori küsimuse peale, et mis hädaga ma koera arsti juurde toon, vastasin- depressioon. No igatahes arst rahustas mu maha ning jõudsime järeldusele, et Tl on jooksuaeg hakkamas. Ja oh seda õnne, jõulude ajal hakkaski!
No jah, nüüd on jooksuka lõpust möödas juba pea kuu, aga koer ikka õnnetu!? Kuidagi imelik on kodus, kui koer täiesti rahulikult istub diivanil või oma pesas... Kuhu on kadunud see meeletu energiapomm, kes sekundikski ei lasknud rahulikult olla?? Kas Post Menstrual Syndrom?? Või siis lihtsalt vanaks ja targaks teine saanud. Uskumatu lihtsalt! Nõuan tagasi oma energiapommi!